Leiamaakler.ee andmeanalüüs · 10. juuli 2026

Eraisik küsib oma korteri eest sama palju kui maakler — Narvas viiendiku võrra rohkem

Kumb küsib korteri eest rohkem — omanik ise või maakleri klient? Ühed ootaksid, et emotsionaalselt seotud omanik hindab oma kodu üle; teised, et just professionaal küsib maksimumi. 6062 aktiivse korterikuulutuse portaalideülene võrdlus näitab: kui kõrvutada sama piirkonna, sama suuruse ja sama ehitusajastu kortereid, on vahe Eestis kokku kõigest 2,3% — selle võrra küsivad rohkem eraisikud. Tallinnas ja Tartus pole vahet praktiliselt üldse. Narvas (+20,5%) ja Kohtla-Järvel (+13,8%) küsivad omanikud samasuguse korteri eest aga tuntavalt rohkem kui maaklerite kliendid.

Eraisiku hinnalisa võrreldes maakleri kliendiga, piirkondade kaupa

Lae graafik alla (PNG) · Lae andmed alla (CSV, 86 võrdlusgruppi) — vabalt avaldatavad viitega „Allikas: leiamaakler.ee".

Hinnalisa piirkondade kaupa

Kaalutud keskmine üle piirkonna võrdlusgruppide · n = eraisikute / maaklerite kuulutusi · väikese valimiga read on tähistatud.

PiirkondGruppen (eraisik / maakler)Hinnalisa
Viljandi linnväike valim323 / 71+21,5%
Narva linn375 / 456+20,5%
Saaremaa valdväike valim224 / 26+18,2%
Kohtla-Järve linn356 / 141+13,8%
Võru linnväike valim328 / 38+12,3%
Jõgeva valdväike valim332 / 32+9,6%
Jõhvi vald355 / 60+7,4%
Harku valdväike valim215 / 27+6,7%
Lääne-Harju valdväike valim227 / 65+6,3%
Haapsalu linnväike valim339 / 80+3,7%
EESTI KOKKU861721 / 4341+2,3%
Viimsi valdväike valim321 / 31−0,2%
Pärnu linn8124 / 404−0,4%
Tallinn10755 / 2153−0,5%
Tartu linn8234 / 391−1,5%
Rae valdväike valim331 / 46−2,8%
Sillamäe linnväike valim217 / 53−7,3%
Saue valdväike valim219 / 22−22,6%

Tallinna linnaosade lõiget tabelis ei näita: eraisikute valim jääb linnaosa täpsusel alla usaldusväärse piiri. Soovi korral arvutame lisalõikeid (linnaosad, majad, muud rühmitused).

Metoodika

Kolme suurportaali aktiivsed järelturu korterikuulutused seisuga 10. juuli 2026; topeltkuulutused on eemaldatud (üks korter = üks kirje). Välja on jäetud korterid, mida pakuvad korraga nii omanik kui ka maakler (433 tk), ning kuulutused, mille esitajat ei õnnestunud tuvastada. Iga võrdlus toimub grupi sees: piirkond × suurusvahemik × ehitusajastu, kummalgi poolel vähemalt 5 kuulutust; kokku 86 gruppi, tulemused on kaalutud grupi suurusega. Ehitusajastu jaguneb kaheks: ehitatud kuni 1994 (sisuliselt nõukogudeaegne elamufond) ja ehitatud 1995 või hiljem; teadmata ehitusaastaga kuulutused jäid võrdlusest välja. Suurusvahemikud on alla 40 / 40–59,9 / 60–79,9 / 80–119,9 / 120 ja rohkem m² (alumine piir kuulub vahemikku). Ruutmeetrihind on arvutatud hinna ja pinna jagatisena. Müüja tüüp tuvastatakse kuulutuse esitaja järgi: maakler või büroo vs eraisik. Uusarendused ja ostusoovid on välja jäetud; võrdleme mediaanhindu (€/m²). Piirang, mille ausalt välja ütleme: kuulutus ei näita korteri seisukorda — grupisisene kvaliteedierinevus jääb mõõtmata.

Tsitaadiks (vabalt kasutatav)

„Levinud arvamus, et eraisik hindab oma kodu üle, ei pea suuremates linnades paika — likviidne turg annab igale müüjale piisavalt võrdlusi. Lõhe tekib seal, kus tehinguid on vähe ja hinnataju ankurdub minevikku."
— Fred Pedersen, Leiamaakler.ee asutaja
„Narvas tähendab viiendiku võrra kõrgem küsihind sageli seda, et korter jääbki müümata — ostjat, kes vahe kinni maksaks, lihtsalt ei ole."
— Fred Pedersen, Leiamaakler.ee asutaja

Kasutamine ja kontakt

Andmed ja graafika on vabalt avaldatavad (CC BY 4.0) viitega „Allikas: leiamaakler.ee". Teenust haldab Starta OÜ (registrikood 16116747). Meediapäringud, lisalõiked ja kommentaarid: fred@leiamaakler.ee.

Sellel analüüsil põhinev lugu ilmus 24.07.2026 Kinnisvarauudised.ee-s.