Korteriühistu · Päri küla, Viljandi vald

Pihlaka tee 1 korteriühistu

Viljandi vald, Päri küla, Pihlaka tee 1 korteriühistu (registrikood 80386924) haldab 1988. aastal ehitatud 3-korruselist paneelmaja, kus on 18 korterit. 2025. aasta majandusaasta aruande järgi olid ühistu pikaajalised kohustised 474 267 € (419 € korteripinna ruutmeetri kohta) ja raha arvel 30 034 €. 2022. aastal kasvasid pikaajalised kohustised 44 517 eurolt 428 003 euroni — tavaliselt tähendab see renoveerimist.

Juhatus

  • AOArtur Orujärvjuhatuse liige3 aastat 5 kuud
  • IVIndrek Vinkeljuhatuse liige8 aastat 9 kuud
  • VHVello Haljuhatuse liige3 aastat 5 kuud
E
KÜ hinne
E · nõrk
Viljandi vald: 92. koht 101 hinnatud korteriühistu seas.
Maja seisukordhea
vanus, energiamärgis ja tehtud tööd
Laenu jõukohasusnõrk
laen ühistu aastatulu suhtes
Rahaline puhverhea
raha laenu kõrval, 3 aasta keskmine
Juhtiminekeskmine
aruanded õigel ajal

Maja

Ehitusaasta
1988
Korruseid
3
Ehitusmaterjal
paneel
Kortereid
18
Lift
ei
Küte
kaugküte
Renoveeritud
2023

Tööd majas

Rekonstrueeritud 2023: Hoone soojustamine , küttesüsteemi uuendamine, Soojustagastusega ventilatsiooni rajamine ja päikesepaneelide paigaldamine.

ehitisregistri energiamärgise andmetel

Energiamärgis on paranenud: E (2016) → C (2025)

ehitisregistri andmetel

Energiamärgis
  • A
  • B
  • CCkehtib kuni 27.01.2035
  • D
  • E
  • F
  • G
  • H

Maja leht: Pihlaka tee 1 →

Pikaajalised kohustised
474 267 €
seisuga 31.12.2025
Kohustised m² kohta
419 €
sarnastel laenuga majadel 23 €
Raha arvel
30 034 €
27 €/m² · sarnastel 16 €/m²
Tulud m² kohta kuus
0,47 €
sarnastel majadel 0,77 €

Võrdlus sarnaste majadega: Viljandi vald, ehitatud 1983–1993 (30 korteriühistut).

Rahandus aastate kaupa

Pikaajalised kohustised korteripinna m² kohta aasta lõpus
0 €/m²201947 €/m²uus laen202039 €/m²2021378 €/m²uus laen2022437 €/m²uus laen2023433 €/m²2024419 €/m²2025

Laenu põhiosa tagasimakse on hinnanguliselt 0,73 € korteripinna ruutmeetri kohta kuus ehk 50 m² korteri kohta umbes 37 € kuus (intressita). See on rohkem kui 71% laenu tagasi maksvatel korteriühistutel. Mediaan Eestis on 0,52 €.

AastaPikaajalised kohustisedLühiajalised kohustisedRahaTuludTööjõukulud
2025474 267 €50 269 €30 034 €6427 €—
2024489 987 €37 529 €20 359 €4129 €0 €
2023494 009 €37 994 €14 678 €3849 €0 €
2022428 003 €31 602 €10 283 €3801 €0 €
202144 517 €34 885 €22 866 €2990 €0 €
202052 846 €33 415 €19 646 €2987 €—
20190 €40 900 €35 256 €2990 €—

Võrreldes sarnaste majadega (Viljandi vald, ehitatud 1983–1993; 30 ühistut) on pikaajalised kohustised korteripinna ruutmeetri kohta suuremad kui 90% neist. Laenuga majade mediaan on 23 €/m².

Korterid selles majas

Viimase 12 kuu jooksul pole selles majas ühtegi korterit müügis ega üüril olnud.

Mis on sinu korteri väärtus?

Hinnang Pihlaka tee 1 maja korterile sarnaste kodude järgi — tasuta ja kohe.

Hinda oma korterit

Lähedal asuvad korteriühistud

HinneMajaPikaajalised kohustisedRahaAruanne
EPäri tee 12Päri küla1990 · 12 korterit493 008 €30 118 €2025
EPäri tee 14Päri küla1976 · 12 korterit455 446 €36 403 €2025
APäri tee 16Päri küla1990 · 12 korterit0 €15 328 €2025
CKannikmäe tee 17Päri küla1990 · 12 korterit0 €31 174 €2025
CPäri tee 18Päri küla1973 · 12 korterit132 701 €5232 €2025
–Kannikmäe tee 14Päri küla1982 · 8 korteritaruandeid pole
CKannikmäe tee 10Päri küla1983 · 12 korterit0 €15 837 €2025
–Tiigi tee 20Päri küla1870 · 2 korteritaruandeid pole

Korduma kippuvad küsimused

Kas korteriühistul on laen?

2025. aasta aruande järgi on ühistul pikaajalisi kohustisi 474 267 €. Aruande põhinäitajad ei erista pangalaenu ja renoveerimistoetust — täpse laenujäägi annab korteriühistu tõend.

Kui palju on korteriühistul raha?

2025. aasta lõpus oli ühistu arvel 30 034 €.

Mis aastal maja ehitati?

Ehitisregistri järgi võeti maja kasutusele 1988. aastal; maja on 3-korruseline.

Kes on korteriühistu juhatuses?

Äriregistri järgi on juhatuse liikmed Artur Orujärv, Indrek Vinkel, Vello Hal (juhatus alates 07.01.2018).

Kuidas KÜ hinne arvutatakse?

KÜ hinne A–E põhineb avalikel andmetel ja võrdleb ühistut kõigi Eesti korteriühistutega. Maja seisukord (40%) arvestab maja vanust – uus maja renoveerimist ei vaja – ning energiamärgist ja majas tehtud töid, mida korterite müügikuulutused kirjeldavad (müüjate ja maaklerite kontrollimata väited) – mida rohkem töid (fassaad, katus, torustik, küte jne), seda parem; vanas majas loeb ka renoveerimiseks võetud laen investeeringuna. Laenu jõukohasus (30%) näitab, mitme aasta tulu jagu on ühistul pikaajalisi kohustisi – kuni kolm aastat on täiesti tavaline. Rahaline puhver (10%) on raha korteripinna ruutmeetri kohta kolme viimase aasta lõpu keskmisena: laenuta ühistul on suurem puhver parem, laenuga ühistul piisab mõõdukast puhvrist. Juhtimine (20%) näitab, kas viimase kolme aasta aruanded on esitatud ja õigel ajal, ning annab lisapunkte professionaalse halduri eest. Laen ei ole iseenesest halb: vanas majas tähendab see enamasti, et maja on korda tehtud. Hinne uueneb iga nädal.

Kust andmed pärinevad?

Rahandus: äriregistri avaandmed (majandusaasta aruannete põhinäitajad, 2019–2025). Maja: ehitisregister. Korterite pakkumised: Leiamaakler.ee andmed kinnisvaraportaalidest.