Korteriühistu: juhatus, üldkoosolek, remondifond, laen ja aruanded
Korteriühistu on juriidiline isik, mille liikmed on kõik ühe kortermaja korteriomanikud. Eestis on registris 25 640 korteriühistut; 10 470 neist kanti registrisse 2018. aastal, kui seadus lõi ühistu igale kortermajale, kus seda veel ei olnud.
Leia oma korteriühistu
Sisesta aadress või ühistu nimi. Ühistu lehel näed aruandeid aastate kaupa, pikaajalisi kohustisi ja raha arvel.
25 640
korteriühistut registris
15 107
ühistut esitas 2025. aasta aruande
38%
aruande esitanutest on pikaajalisi kohustisi
1,06 €
tulude mediaan m² kohta kuus
Kui suured on korteriühistud?
Pooltes ühistutes on kuni 10 korterit.
- 2–9 korterit11 038
- 10–29 korterit6 485
- 30–59 korterit2 407
- 60 ja rohkem korterit2 159
Juhatus, valitseja ja majahaldur
- Juhatus juhib ja esindab ühistut. Juhatuses on üks kuni kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette teisiti (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 24 lg 1–2).
- Kuni kümne korteriomandiga ühistul ei pea juhatust olema. Samuti siis, kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuseta ühistut juhivad ja esindavad omanikud ühiselt (§ 24 lg 3–4).
- Juhatuse asemel võib ühistut juhtida valitseja. Valitseja on juriidiline isik, tavaliselt haldusettevõte, ja korraga võib neid olla üks (§ 26).
- Valitseja määrab igale ühistule majahalduri. Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse (§ 28).
Registris on 171 haldusettevõtet, kes juhivad valitsejana 1 368 korteriühistut. Haldusettevõtted →
Üldkoosolek ja hääletamine
- Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui osalejatele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Põhikiri võib ette näha teisiti (§ 20 lg 2).
- Iga korteriomand annab ühe hääle. Põhikirjaga võib anda igale omanikule ühe hääle või siduda häälte arvu kaasomandi osa suurusega (§ 22 lg 1).
- Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kokku uue. Uus koosolek on sama päevakorraga otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Teade saadetakse kümne päeva jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast (§ 23).
- Otsuse võib vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Seisukoha andmiseks peab olema vähemalt seitse päeva. Otsus on vastu võetud, kui poolt on üle poole antud häältest, kui põhikiri ei nõua enamat (§ 21).
- Tavapärast valitsemist otsustatakse häälteenamusega. Näiteks korrashoid ja remont, teenuslepingud, kindlustus ning reservkapitali ja remondifondi suurus (§ 35).
Korteriühistu põhikiri
Põhikiri ei ole kohustuslik: korteriühistul võib põhikiri olla (§ 17). Põhikirjaga saab muuta näiteks juhatuse liikmete arvu, üldkoosoleku otsustusvõime nõuet, häälte jagunemist ja majandamiskulude jaotust ning näha ette audiitorkontrolli (§ 20, 22, 24, 40 ja 51). Seadusega vastuolus olevat põhikirja sätet ei kohaldata.
Majandamiskulud, reservkapital ja remondifond
- Omanikud teevad ühistule perioodilisi ettemakseid majanduskava alusel. Maksed jagunevad kaasomandi osa suuruse järgi, kui põhikiri ei näe ette teisiti. Tarbimisest sõltuvaid kulusid võib jagada tegeliku tarbimise järgi (§ 40).
- Majanduskava koostab juhatus ja kehtestab üldkoosolek. Selles on maja seisukord ja kavandatud tööd, tulud ja kulud, kulude jaotus, reservkapitali ja remondifondi maksed ning kütte, vee ja elektri prognoos (§ 41).
- Reservkapital on kohustuslik. Selle suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik aasta eeldatavatest kuludest (§ 48). Remondifondi suuruse otsustavad omanikud häälteenamusega (§ 35).
- Maksega viivitamisel võib ühistu nõuda viivist ja sissenõudmiskulusid. Sissenõudmiskulud on kuni 30, 40 või 50 eurot sõltuvalt võla suurusest (§ 42).
- Korteri ostja vastutab müüja võla eest ühistu ees käendajana. Vastutus hõlmab sissenõutavaks muutunud kohustusi ja on piiratud korteriomandi väärtusega. See ei kehti täite- ja pankrotimenetluses ostes (§ 43).
- Üürnik maksab remondifondi ainult siis, kui see on üürilepingus kokku lepitud. Ühistule vastutab maksete eest korteriomanik. Üürnik kannab hoone korrashoiu- ja parenduskulusid mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses ning ainult juhul, kui selles lepiti lepingu sõlmimisel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (võlaõigusseadus § 292 lg 1¹).
2025. aasta aruannete järgi oli ühistute tulude mediaan 1,06 € korteripinna ruutmeetri kohta kuus ning raha arvel 12,9 € ruutmeetri ehk 707 € korteri kohta.
Korteriühistu laen
- Väiksema laenu otsustab üldkoosolek häälteenamusega. See kehtib, kui laen ei ületa ühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat (§ 35 lg 2 p 6).
- Suurema laenu poolt peab olema üle poole kõigist häältest. Poolt hääletanud omanikele peab kuuluma ka üle poole kaasomandi osadest (§ 36 lg 1 ja § 9 lg 3). Sama nõue kehtib maja ajakohastamise, sealhulgas energiatõhususe suurendamise kohta (§ 39).
- Enne suurema laenu võtmist tehakse korteriühistute registrisse märkus. Märkuse laseb kanda juhatus (§ 36 lg 2).
2025. aasta aruande esitanud 15 107 ühistust on pikaajalisi kohustisi 5 730 ühistul (38%), kokku 676 mln €. Laenuga ühistutes on kohustiste mediaan 44 € korteripinna ruutmeetri ehk 2 318 € korteri kohta. Laenumakse mediaan on 0,52 € ruutmeetri kohta kuus; keskmisel poolel ühistutest jääb see vahemikku 0,32–0,77 €.
Korteriühistute pikaajalised kohustised aastate kaupa
| Aruandeaasta | Kokku | Kohustistega ühistuid |
|---|---|---|
| 2019 | 376 mln € | 5 800 |
| 2020 | 396 mln € | 5 764 |
| 2021 | 448 mln € | 5 731 |
| 2022 | 514 mln € | 5 663 |
| 2023 | 541 mln € | 5 633 |
| 2024 | 610 mln € | 5 754 |
| 2025 | 676 mln € | 5 730 |
Majandusaasta aruanne
- Aruanne esitatakse korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust. Aruandes märgitakse ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus (§ 51 lg 3–4).
- Kuni kümne korteriomandiga ühistu ei pea majandusaasta aruannet koostama. Erand ei kehti, kui ühistut juhib valitseja (§ 50 lg 2–4, raamatupidamise seadus § 43 lg 2–3).
- Omanikul on õigus saada juhatuselt teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Elektrooniliselt olemasolevate dokumentide ärakirju võib nõuda e-posti teel (§ 45).
2025. aasta kohta esitas aruande 15 107 ühistut: 80% kuue kuu jooksul ja 3 013 hiljem.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus Riigi Teatajas ↗
Müüd korterit? Vaata, mis on sinu kodu väärtus
Sisesta aadress ja näed hinnangut sama maja ja kandi müükide põhjal.
Korduvad küsimused
- Mis on korteriühistu?
- Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmed on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 1 lg 4). Ühistu kaudu valitsevad omanikud maja ühist osa.
- Kas korteriühistu on kohustuslik?
- Jah. Ühistu tekib koos korteriomanditega: selle õigusvõime algab korteriomandite registriosade avamisega kinnistusraamatus (§ 16). Liige on iga korteriomanik.
- Kas korteriühistul peab olema juhatus?
- Üldjuhul jah, ühest kuni kolme liikmeni. Juhatust ei pea olema, kui korteriomandeid on kuni kümme või kui kõik kuuluvad ühele isikule; siis juhivad ühistut omanikud ühiselt (§ 24). Juhatuse asemel võib ühistut juhtida valitseja ehk juriidiline isik (§ 26).
- Kui suur peab olema reservkapital ja remondifond?
- Reservkapital peab olema vähemalt üks kaheteistkümnendik aasta eeldatavatest kuludest (§ 48). Remondifondi suurust seadus ei määra: selle otsustavad omanikud häälteenamusega majanduskavas (§ 35 ja 41).
- Kuidas korteriühistu laenu võtab?
- Kui laen ei ületa eelmise majandusaasta majandamiskulusid, piisab üldkoosoleku häälteenamusest (§ 35). Suurema laenu poolt peab olema üle poole kõigist häältest omanikelt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, ja enne laenu võtmist tehakse registrisse märkus (§ 36).
- Kui paljudel korteriühistutel on laen?
- 2025. aasta aruande esitanud 15 107 ühistust on pikaajalisi kohustisi 5 730 ühistul ehk 38%, kokku 676 mln €. Laenuga ühistutes on mediaan 44 € korteripinna ruutmeetri kohta.
- Millal tuleb esitada korteriühistu majandusaasta aruanne?
- Kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust (§ 51 lg 4). Kuni kümne korteriomandiga ühistu ei pea aruannet koostama, välja arvatud juhul, kui ühistut juhib valitseja (§ 50).
- Kas üürnik peab maksma remondifondi?
- Ainult siis, kui see on üürilepingus kokku lepitud. Üürnik kannab hoone korrashoiu- ja parenduskulusid mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses ning üksnes juhul, kui selles lepiti lepingu sõlmimisel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (võlaõigusseadus § 292 lg 1¹). Ühistule vastutab maksete eest korteriomanik.
- Kas korteri ostja vastutab eelmise omaniku võla eest?
- Jah, käendajana: ostja vastutab ühistu ees müüja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest, kuid mitte rohkem kui korteriomandi väärtuse ulatuses. Erand on ost täite- või pankrotimenetluses (§ 43).
Loe lisaks
Kõik korteriühistud linnade kaupa, Haldusettevõtted, Energiamärgis, Maja andmed aadressi järgi, Mida korterit ostes üle vaadata
Allikas: korteriühistute register ja ühistute majandusaasta aruanded 2019–2025. Ruutmeetri näitajad on arvutatud ehitisregistri korteripinna järgi.