Mida korterit ostes üle vaadata

Hoone ja korteriühistu

Eestis kuulub korter peaaegu alati korteriühistu hallatavasse hoonesse, mistõttu sinu tulevased kulud ja riskid sõltuvad sama palju majast kui korterist endast. Uuri ehitusaastat, katuse, fassaadi ja vundamendi seisukorda ning küttelahendust. Nõukogudeaegsetel paneel- ja kivimajadel on sageli ees torustiku, fassaadi või küttesüsteemi uuendamine — see jõuab varem või hiljem ka sinu rahakotti.

Küsi ühistu majandusaasta aruannet ja viimaste koosolekute protokolle. Need näitavad ausalt, mis maja ees ootab.

• Kas ühistul on laenukohustusi (nt fassaadi- või küttelaen) ja kui suur on kogutud remondifond?
• Millised suuremad tööd on tehtud ja mis on lähiaastatel plaanis (katus, torustik, küte, lift)?
• Kui suur on igakuine kogumakse (haldus, remondifond, kommunaal) ruutmeetri kohta?
• Kas majal on võlglasi, kelle kulud jagunevad teiste korterite peale?

Korter ise

Vaata korterit rahulikult ja päevavalges, mitte ainult fotodelt. Niiskuse- või hallituselaigud (eriti vannitoas, akende all ja välisnurkades), kõrvalised lõhnad, vajuvad põrandad või praod kandeseintes võivad viidata varjatud ja kallitele probleemidele.

Pane tähele akende, radiaatorite, elektrisüsteemi (kas on tänapäevane automaatkaitsmetega kilp?) ja torustiku vanust — nende väljavahetamine maksab kümneid tuhandeid. Hinda ka planeeringu sobivust, müra ja loomulikku valgust eri kellaaegadel.

Dokumendid: kinnistusraamat, energiamärgis, ehitisregister

Kontrolli kinnistusraamatust, et müüja on tegelik omanik ja korteril ei lasu hüpoteeki, aresti ega muid koormatisi (need tuleb tehinguks kustutada). Notar teeb selle kontrolli, aga küsi seisu juba enne pakkumist.

Energiamärgis näitab hoone energiatõhusust ja kehtib 10 aastat. See on nõutav uutel hoonetel ning üldjuhul ka alates 2008. aastast ehitatud hoonete müügil ja üürimisel; enne 2008. aastat valminud hooned on sellest kohustusest reeglina vabastatud, mistõttu paljudel vanematel järelturu korteritel märgist polegi. Korterelamus tellib märgise tavaliselt ühistu. Kontrolli ka ehitisregistrist, et korter ja hoone oleksid seadustatud (olemas kasutusluba) ja tehtud ümberehitused registreeritud — registreerimata muudatused võivad hiljem probleeme tekitada.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tasub palgata ehitusekspert?

Vanema maja või kallima korteri puhul tasub sõltumatu ülevaatus (nt ehitus- või niiskusekspert) end sageli ära — paari saja euro eest võib see paljastada tuhandetesse eurodesse minevaid probleeme, mida tavaostja ei märka.

Mida küsida korteriühistu kohta?

Küsi majandusaasta aruannet, remondifondi suurust ja ühistu laenukohustusi, tehtud ja plaanitavaid suuremaid töid, igakuiste kulude suurust ning kas majal on võlglasi.

Kas korteri müügil on energiamärgis alati kohustuslik?

Ei. Energiamärgis on nõutav uutel hoonetel ja üldjuhul alates 2008. aastast ehitatud hoonete müügil/üürimisel; varem valminud hooned on enamasti vabastatud, mistõttu paljudel vanematel korteritel märgist ei ole. Märgis kehtib 10 aastat ja korterelamus tellib selle ühistu.