Korteriühistu · Kehra linn, Anija vald
Spordi tn 1 korteriühistu
Anija vald, Kehra linn, Spordi tn 1 korteriühistu (registrikood 80314422) haldab 1962. aastal ehitatud 3-korruselist telliskivimaja, kus on 21 korterit. 2025. aasta majandusaasta aruande järgi olid ühistu pikaajalised kohustised 78 919 € (70 € korteripinna ruutmeetri kohta) ja raha arvel 17 601 €. 2021. aastal kasvasid pikaajalised kohustised 70 896 eurolt 112 742 euroni — tavaliselt tähendab see renoveerimist.
Juhatus
- MNMare Niguljuhatuse liige3 aastat
- RRRaili Roosnajuhatuse liige9 kuud
- Maja seisukordkeskmine
- vanus, energiamärgis ja tehtud tööd
- Laenu jõukohasushea
- laen ühistu aastatulu suhtes
- Rahaline puhverhea
- raha laenu kõrval, 3 aasta keskmine
- Juhtiminekeskmine
- aruanded õigel ajal
Maja
- Ehitusaasta
- 1962
- Korruseid
- 3
- Ehitusmaterjal
- tellis
- Kortereid
- 21
- Lift
- ei
- Küte
- kaugküte
Tööd majas
Allikas: selle maja korterite müügikuulutused. Need on müüjate ja maaklerite väited, mida me ei ole kontrollinud, ning need võivad olla ebatäpsed või puudulikud. Kindla info annab korteriühistu juhatus.
- Fassaad
- Katus
- Torustik
- Küttesüsteem
- Ventilatsioon
- Aknad
- Elekter
- Trepikoda
- Rõdud
- Kelder
- Välisuksed
- „Majal on vahetatud katus, elektrisüsteem ja püstakud.“ · 1 korteri kuulutus
Võrdlus sarnaste majadega: Anija vald, ehitatud 1957–1967, tellis (17 korteriühistut).
Rahandus aastate kaupa
Laenu põhiosa tagasimakse on hinnanguliselt 0,32 € korteripinna ruutmeetri kohta kuus ehk 50 m² korteri kohta umbes 16 € kuus (intressita). See on vähem kui 74% laenu tagasi maksvatel korteriühistutel. Mediaan Eestis on 0,52 €. Praeguses tempos on laen tasutud umbes 2044. aastaks.
| Aasta | Pikaajalised kohustised | Lühiajalised kohustised | Raha | Tulud | Tööjõukulud |
|---|---|---|---|---|---|
| 2025 | 78 919 € | 10 114 € | 17 601 € | 21 582 € | −3266 € |
| 2024 | 83 297 € | 9112 € | 11 047 € | 13 077 € | 3266 € |
| 2023 | 83 558 € | 8719 € | 5378 € | 17 237 € | 3183 € |
| 2022 | 76 749 € | 7607 € | 7624 € | 25 932 € | 2624 € |
| 2021 | 112 742 € | 9191 € | 20 932 € | 6918 € | 2624 € |
| 2020 | 70 896 € | 6414 € | 16 800 € | 8311 € | 2624 € |
| 2019 | 72 321 € | 6105 € | 15 320 € | 5924 € | 2624 € |
Võrreldes sarnaste majadega (Anija vald, ehitatud 1957–1967, tellis; 17 ühistut) on pikaajalised kohustised korteripinna ruutmeetri kohta suuremad kui 41% neist. Laenuga majade mediaan on 87 €/m².
Korterid selles majas
Viimase 12 kuu jooksul on selles majas müügis olnud 1 korter, küsitud hind 1488 €–1488 € ruutmeetri kohta.
Maaklerid, kes on selles majas kortereid pakkunud
- Gert-Erik LinikojaOldeVara Kinnisvarabüroo1 korter
Mis on sinu korteri väärtus?
Hinnang Spordi tn 1 maja korterile sarnaste kodude järgi — tasuta ja kohe.
Hinda oma korteritLähedal asuvad korteriühistud
| Hinne | Maja | Pikaajalised kohustised | Raha | Aruanne |
|---|---|---|---|---|
| B | Spordi tn 3Kehra linn1958 · 12 korterit | 64 740 € | 9013 € | 2025 |
| C | Spordi tn 5Kehra linn1959 · 12 korterit | 57 035 € | 8216 € | 2025 |
| C | Kose mnt 8Kehra linn1956 · 8 korterit | 8558 € | 8470 € | 2025 |
| C | Laste tn 5Kehra linn1956 · 8 korterit | 20 913 € | 11 119 € | 2025 |
| C | Laste tn 3Kehra linn1957 · 8 korterit | 16 732 € | 5028 € | 2025 |
| – | Kose mnt 10Kehra linn1956 · 9 korterit | 7119 € | 964 € | 2023 |
| D | Kose mnt 4Kehra linn1983 · 63 korterit | 0 € | 43 693 € | 2025 |
| – | Aia tn 2Kehra linn4 korterit | aruandeid pole | ||
Korduma kippuvad küsimused
Kas korteriühistul on laen?
2025. aasta aruande järgi on ühistul pikaajalisi kohustisi 78 919 €. Aruande põhinäitajad ei erista pangalaenu ja renoveerimistoetust — täpse laenujäägi annab korteriühistu tõend.
Kui palju on korteriühistul raha?
2025. aasta lõpus oli ühistu arvel 17 601 €.
Mis aastal maja ehitati?
Ehitisregistri järgi võeti maja kasutusele 1962. aastal; maja on 3-korruseline.
Kes on korteriühistu juhatuses?
Äriregistri järgi on juhatuse liikmed Mare Nigul, Raili Roosna (juhatus alates 19.10.2023).
Kuidas KÜ hinne arvutatakse?
KÜ hinne A–E põhineb avalikel andmetel ja võrdleb ühistut kõigi Eesti korteriühistutega. Maja seisukord (40%) arvestab maja vanust – uus maja renoveerimist ei vaja – ning energiamärgist ja majas tehtud töid, mida korterite müügikuulutused kirjeldavad (müüjate ja maaklerite kontrollimata väited) – mida rohkem töid (fassaad, katus, torustik, küte jne), seda parem; vanas majas loeb ka renoveerimiseks võetud laen investeeringuna. Laenu jõukohasus (30%) näitab, mitme aasta tulu jagu on ühistul pikaajalisi kohustisi – kuni kolm aastat on täiesti tavaline. Rahaline puhver (10%) on raha korteripinna ruutmeetri kohta kolme viimase aasta lõpu keskmisena: laenuta ühistul on suurem puhver parem, laenuga ühistul piisab mõõdukast puhvrist. Juhtimine (20%) näitab, kas viimase kolme aasta aruanded on esitatud ja õigel ajal, ning annab lisapunkte professionaalse halduri eest. Laen ei ole iseenesest halb: vanas majas tähendab see enamasti, et maja on korda tehtud. Hinne uueneb iga nädal.
Kust andmed pärinevad?
Rahandus: äriregistri avaandmed (majandusaasta aruannete põhinäitajad, 2019–2025). Maja: ehitisregister. Korterite pakkumised: Leiamaakler.ee andmed kinnisvaraportaalidest.