Korteriühistu · Rapla linn, Rapla vald

Viljandi mnt 118 korteriühistu

Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 118 korteriühistu (registrikood 80127341) haldab 1972. aastal ehitatud 2-korruselist telliskivimaja, kus on 8 korterit. 2025. aasta majandusaasta aruande järgi olid ühistu pikaajalised kohustised 5141 € (12 € korteripinna ruutmeetri kohta) ja raha arvel 3340 €. Alates 2019. aastast on pikaajalised kohustised vähenenud 80%.

Juhatus

  • AVAgo Valdmannjuhatuse liige8 aastat 9 kuud
  • KKKati Kaldajuhatuse liige8 aastat 2 kuud
C
KÜ hinne
C · keskmine
Rapla vald: 102. koht 150 hinnatud korteriühistu seas.
Maja seisukordnõrk
vanus, energiamärgis ja tehtud tööd
Laenu jõukohasushea
laen ühistu aastatulu suhtes
Rahaline puhverhea
raha laenu kõrval, 3 aasta keskmine
Juhtiminehea
aruanded õigel ajal

Maja

Ehitusaasta
1972
Korruseid
2
Ehitusmaterjal
tellis
Kortereid
8
Lift
ei
Küte
ahiküte

Maja leht: Viljandi mnt 118 →

Pikaajalised kohustised
5141 €
seisuga 31.12.2025
Kohustised m² kohta
12 €
sarnastel renoveerimislaenuga majadel 143 €
Raha arvel
3340 €
8 €/m² · sarnastel 20 €/m²
Tulud m² kohta kuus
1,86 €
sarnastel majadel 1,04 €

Võrdlus sarnaste majadega: Rapla vald, ehitatud 1967–1977 (35 korteriühistut).

Rahandus aastate kaupa

Pikaajalised kohustised korteripinna m² kohta aasta lõpus
61 €/m²201960 €/m²202060 €/m²202160 €/m²202225 €/m²202319 €/m²202412 €/m²2025
sarnased renoveerimislaenuga majad (mediaan)

Laenu põhiosa tagasimakse on hinnanguliselt 0,54 € korteripinna ruutmeetri kohta kuus ehk 50 m² korteri kohta umbes 27 € kuus (intressita). See on laenu tagasi maksvate korteriühistute keskmisel tasemel. Mediaan Eestis on 0,52 €. Praeguses tempos on laen tasutud umbes 2027. aastaks.

AastaPikaajalised kohustisedLühiajalised kohustisedRahaTuludTööjõukulud
20255141 €3154 €3340 €9492 €0 €
20248000 €2932 €2185 €9566 €0 €
202310 612 €2688 €3270 €21 952 €0 €
202225 360 €2666 €1516 €10 475 €0 €
202125 398 €2568 €4399 €8909 €0 €
202025 580 €2470 €2204 €8816 €0 €
201925 774 €2187 €1487 €8452 €0 €

Võrreldes sarnaste majadega (Rapla vald, ehitatud 1967–1977; 35 ühistut) on pikaajalised kohustised korteripinna ruutmeetri kohta suuremad kui 26% neist. Laenuga majade mediaan on 83 €/m².

Korterid selles majas

Viimase 12 kuu jooksul pole selles majas ühtegi korterit müügis ega üüril olnud.

Mis on sinu korteri väärtus?

Hinnang Viljandi mnt 118 maja korterile sarnaste kodude järgi — tasuta ja kohe.

Hinda oma korterit

Lähedal asuvad korteriühistud

HinneMajaPikaajalised kohustisedRahaAruanne
DTulbi tn 5Rapla linn1987 · 6 korterit3849 €4 €2025
–Viljandi mnt 112Rapla linn1999 · 5 korteritaruandeid pole
–Jaama tn 4Rapla linn1957 · 6 korteritaruandeid pole
BJaama tn 7Rapla linn1999 · 27 korterit0 €25 036 €2025
AViljandi mnt 106Rapla linn1974 · 12 korterit458 879 €50 064 €2025
CVõsa tn 14Rapla linn1970 · 16 korterit0 €35 485 €2025
BVõsa tn 16Rapla linn1971 · 18 korterit12 666 €22 901 €2025
AViljandi mnt 90Rapla linn10 korterit0 €5269 €2025

Korduma kippuvad küsimused

Kas korteriühistul on laen?

2025. aasta aruande järgi on ühistul pikaajalisi kohustisi 5141 €. Aruande põhinäitajad ei erista pangalaenu ja renoveerimistoetust — täpse laenujäägi annab korteriühistu tõend.

Kui palju on korteriühistul raha?

2025. aasta lõpus oli ühistu arvel 3340 €.

Mis aastal maja ehitati?

Ehitisregistri järgi võeti maja kasutusele 1972. aastal; maja on 2-korruseline.

Kes on korteriühistu juhatuses?

Äriregistri järgi on juhatuse liikmed Ago Valdmann, Kati Kalda (juhatus alates 07.01.2018).

Kuidas KÜ hinne arvutatakse?

KÜ hinne A–E põhineb avalikel andmetel ja võrdleb ühistut kõigi Eesti korteriühistutega. Maja seisukord (40%) arvestab maja vanust – uus maja renoveerimist ei vaja – ning energiamärgist ja majas tehtud töid, mida korterite müügikuulutused kirjeldavad (müüjate ja maaklerite kontrollimata väited) – mida rohkem töid (fassaad, katus, torustik, küte jne), seda parem; vanas majas loeb ka renoveerimiseks võetud laen investeeringuna. Laenu jõukohasus (30%) näitab, mitme aasta tulu jagu on ühistul pikaajalisi kohustisi – kuni kolm aastat on täiesti tavaline. Rahaline puhver (10%) on raha korteripinna ruutmeetri kohta kolme viimase aasta lõpu keskmisena: laenuta ühistul on suurem puhver parem, laenuga ühistul piisab mõõdukast puhvrist. Juhtimine (20%) näitab, kas viimase kolme aasta aruanded on esitatud ja õigel ajal, ning annab lisapunkte professionaalse halduri eest. Laen ei ole iseenesest halb: vanas majas tähendab see enamasti, et maja on korda tehtud. Hinne uueneb iga nädal.

Kust andmed pärinevad?

Rahandus: äriregistri avaandmed (majandusaasta aruannete põhinäitajad, 2019–2025). Maja: ehitisregister. Korterite pakkumised: Leiamaakler.ee andmed kinnisvaraportaalidest.