Korteriühistu · Märjamaa alev, Märjamaa vald

Pärna põik 2 korteriühistu

Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärna põik 2 korteriühistu (registrikood 80320517) haldab 1974. aastal ehitatud 2-korruselist plokkmaja, kus on 16 korterit. 2025. aasta majandusaasta aruande järgi olid ühistu pikaajalised kohustised 52 424 € (56 € korteripinna ruutmeetri kohta) ja raha arvel 29 754 €. 2020. aastal kasvasid pikaajalised kohustised 16 791 eurolt 74 975 euroni — tavaliselt tähendab see renoveerimist.

Juhatus

  • GLGert Laidsaarjuhatuse liige2 aastat 8 kuud
  • MMMarek Marksjuhatuse liige8 aastat 9 kuud
  • ÜKÜllar Kaljumajuhatuse liige8 aastat 9 kuud
E
KÜ hinne
E · nõrk
Märjamaa vald: 71. koht 78 hinnatud korteriühistu seas.
Maja seisukordkeskmine
vanus, energiamärgis ja tehtud tööd
Laenu jõukohasuskeskmine
laen ühistu aastatulu suhtes
Rahaline puhverkeskmine
raha laenu kõrval, 3 aasta keskmine
Juhtiminehea
aruanded õigel ajal

Maja

Ehitusaasta
1974
Korruseid
2
Ehitusmaterjal
plokk
Kortereid
16
Lift
ei
Küte
ahiküte
Energiamärgis
  • A
  • B
  • C
  • D
  • E
  • FFkehtib kuni 02.04.2035
  • G
  • H

Maja leht: Pärna põik 2 →

Pikaajalised kohustised
52 424 €
seisuga 31.12.2025
Kohustised m² kohta
56 €
sarnastel laenuga majadel 58 €
Raha arvel
29 754 €
32 €/m² · sarnastel 31 €/m²
Tulud m² kohta kuus
0,36 €
sarnastel majadel 0,55 €

Võrdlus sarnaste majadega: Märjamaa vald, ehitatud 1969–1979 (31 korteriühistut).

Rahandus aastate kaupa

Pikaajalised kohustised korteripinna m² kohta aasta lõpus
18 €/m²201980 €/m²uus laen202074 €/m²202168 €/m²202264 €/m²202358 €/m²202456 €/m²2025

Laenu põhiosa tagasimakse on hinnanguliselt 0,39 € korteripinna ruutmeetri kohta kuus ehk 50 m² korteri kohta umbes 20 € kuus (intressita). See on vähem kui 65% laenu tagasi maksvatel korteriühistutel. Mediaan Eestis on 0,52 €. Praeguses tempos on laen tasutud umbes 2037. aastaks.

AastaPikaajalised kohustisedLühiajalised kohustisedRahaTuludTööjõukulud
202552 424 €8283 €29 754 €4084 €0 €
202454 749 €7856 €23 275 €8261 €0 €
202359 855 €7607 €21 402 €4954 €−680 €
202263 586 €7291 €19 342 €3393 €−511 €
202169 237 €7133 €18 539 €3578 €−511 €
202074 975 €6922 €17 659 €7587 €−511 €
201916 791 €517 €16 005 €3879 €−511 €

Võrreldes sarnaste majadega (Märjamaa vald, ehitatud 1969–1979; 31 ühistut) on pikaajalised kohustised korteripinna ruutmeetri kohta suuremad kui 77% neist. Laenuga majade mediaan on 58 €/m².

Korterid selles majas

Viimase 12 kuu jooksul pole selles majas ühtegi korterit müügis ega üüril olnud.

Mis on sinu korteri väärtus?

Hinnang Pärna põik 2 maja korterile sarnaste kodude järgi — tasuta ja kohe.

Hinda oma korterit

Lähedal asuvad korteriühistud

HinneMajaPikaajalised kohustisedRahaAruanne
DPärna põik 4Märjamaa alev1974 · 16 korterit0 €5241 €2025
CPärna tn 10Märjamaa alev1979 · 24 korterit0 €46 593 €2025
EPärna tn 12Märjamaa alev1982 · 24 korterit266 934 €11 004 €2025
BPärna tn 14Märjamaa alev1983 · 24 korterit636 227 €38 034 €2025
CPärna tn 16Märjamaa alev1986 · 7 korterit1674 €670 €2025
DPärna tn 18Märjamaa alev1985 · 24 korterit540 889 €62 326 €2025
CRistiku tn 12Märjamaa alev1998 · 4 korterit0 €—2025
–Jaama tn 1 // 3Märjamaa alev1960 · 4 korteritaruandeid pole

Korduma kippuvad küsimused

Kas korteriühistul on laen?

2025. aasta aruande järgi on ühistul pikaajalisi kohustisi 52 424 €. Aruande põhinäitajad ei erista pangalaenu ja renoveerimistoetust — täpse laenujäägi annab korteriühistu tõend.

Kui palju on korteriühistul raha?

2025. aasta lõpus oli ühistu arvel 29 754 €.

Mis aastal maja ehitati?

Ehitisregistri järgi võeti maja kasutusele 1974. aastal; maja on 2-korruseline.

Kes on korteriühistu juhatuses?

Äriregistri järgi on juhatuse liikmed Gert Laidsaar, Marek Marks, Üllar Kaljuma (juhatus alates 06.01.2018).

Kuidas KÜ hinne arvutatakse?

KÜ hinne A–E põhineb avalikel andmetel ja võrdleb ühistut kõigi Eesti korteriühistutega. Maja seisukord (40%) arvestab maja vanust – uus maja renoveerimist ei vaja – ning energiamärgist ja majas tehtud töid, mida korterite müügikuulutused kirjeldavad (müüjate ja maaklerite kontrollimata väited) – mida rohkem töid (fassaad, katus, torustik, küte jne), seda parem; vanas majas loeb ka renoveerimiseks võetud laen investeeringuna. Laenu jõukohasus (30%) näitab, mitme aasta tulu jagu on ühistul pikaajalisi kohustisi – kuni kolm aastat on täiesti tavaline. Rahaline puhver (10%) on raha korteripinna ruutmeetri kohta kolme viimase aasta lõpu keskmisena: laenuta ühistul on suurem puhver parem, laenuga ühistul piisab mõõdukast puhvrist. Juhtimine (20%) näitab, kas viimase kolme aasta aruanded on esitatud ja õigel ajal, ning annab lisapunkte professionaalse halduri eest. Laen ei ole iseenesest halb: vanas majas tähendab see enamasti, et maja on korda tehtud. Hinne uueneb iga nädal.

Kust andmed pärinevad?

Rahandus: äriregistri avaandmed (majandusaasta aruannete põhinäitajad, 2019–2025). Maja: ehitisregister. Korterite pakkumised: Leiamaakler.ee andmed kinnisvaraportaalidest.