Korteriühistu · Räni alevik, Kambja vald

Viljandi mnt 72 korteriühistu

Kambja vald, Räni alevik, Viljandi mnt 72 korteriühistu (registrikood 80150044) haldab 1967. aastal ehitatud 2-korruselist paneelmaja, kus on 13 korterit. 2025. aasta majandusaasta aruande järgi olid ühistu pikaajalised kohustised 132 854 € (215 € korteripinna ruutmeetri kohta) ja raha arvel 5082 €. 2023. aastal kasvasid pikaajalised kohustised 0 eurolt 149 885 euroni — tavaliselt tähendab see renoveerimist.

Juhatus

  • VTValeri Tuopijuhatuse liige4 aastat 7 kuud
C
KÜ hinne
C · keskmine
Kambja vald: 99. koht 143 hinnatud korteriühistu seas.
Maja seisukordkeskmine
vanus, energiamärgis ja tehtud tööd
Laenu jõukohasushea
laen ühistu aastatulu suhtes
Rahaline puhverhea
raha laenu kõrval, 3 aasta keskmine
Juhtiminehea
aruanded õigel ajal

Maja

Ehitusaasta
1967
Korruseid
2
Ehitusmaterjal
paneel
Kortereid
13
Lift
ei
Küte
kaugküte

Maja leht: Viljandi mnt 72 →

Pikaajalised kohustised
132 854 €
seisuga 31.12.2025
Kohustised m² kohta
215 €
sarnastel renoveerimislaenuga majadel 246 €
Raha arvel
5082 €
8 €/m² · sarnastel 9 €/m²
Tulud m² kohta kuus
2,31 €
sarnastel majadel 0,48 €

Võrdlus sarnaste majadega: Kambja vald (143 korteriühistut).

Rahandus aastate kaupa

Pikaajalised kohustised korteripinna m² kohta aasta lõpus
0 €/m²20190 €/m²20200 €/m²20210 €/m²2022243 €/m²uus laen2023230 €/m²2024215 €/m²2025
sarnased renoveerimislaenuga majad (mediaan)

Laenu põhiosa tagasimakse on hinnanguliselt 1,15 € korteripinna ruutmeetri kohta kuus ehk 50 m² korteri kohta umbes 57 € kuus (intressita). See on rohkem kui 91% laenu tagasi maksvatel korteriühistutel. Mediaan Eestis on 0,52 €. Praeguses tempos on laen tasutud umbes 2041. aastaks.

AastaPikaajalised kohustisedLühiajalised kohustisedRahaTuludTööjõukulud
2025132 854 €10 058 €5082 €17 086 €1229 €
2024141 674 €12 615 €6726 €22 322 €1020 €
2023149 885 €8347 €546 €40 907 €1020 €
20220 €2707 €21 815 €7399 €958 €
20210 €1362 €21 638 €6906 €820 €
20200 €1144 €17 477 €14 902 €0 €
20190 €1082 €18 177 €14 982 €0 €

Võrreldes sarnaste majadega (Kambja vald; 143 ühistut) on pikaajalised kohustised korteripinna ruutmeetri kohta suuremad kui 86% neist. Laenuga majade mediaan on 64 €/m².

Korterid selles majas

Viimase 12 kuu jooksul pole selles majas ühtegi korterit müügis ega üüril olnud.

Mis on sinu korteri väärtus?

Hinnang Viljandi mnt 72 maja korterile sarnaste kodude järgi — tasuta ja kohe.

Hinda oma korterit

Lähedal asuvad korteriühistud

HinneMajaPikaajalised kohustisedRahaAruanne
CViljandi mnt 74Räni alevik1977 · 16 korterit0 €16 606 €2025
CViljandi mnt 70Räni alevik1977 · 32 korterit74 663 €22 112 €2025
CViljandi mnt 76Räni alevik1977 · 8 korterit27 806 €8375 €2025
–Viljandi mnt 80Räni alevik1977 · 4 korteritaruandeid pole
–Saialille tn 52008 · 2 korteritaruandeid pole
AKogre tee 4Räni alevik1975 · 90 korterit9397 €22 119 €2025
AViljandi mnt 46a2005 · 16 korterit0 €18 510 €2025
–Sanatooriumi tn 241977 · 4 korteritaruandeid pole

Korduma kippuvad küsimused

Kas korteriühistul on laen?

2025. aasta aruande järgi on ühistul pikaajalisi kohustisi 132 854 €. Aruande põhinäitajad ei erista pangalaenu ja renoveerimistoetust — täpse laenujäägi annab korteriühistu tõend.

Kui palju on korteriühistul raha?

2025. aasta lõpus oli ühistu arvel 5082 €.

Mis aastal maja ehitati?

Ehitisregistri järgi võeti maja kasutusele 1967. aastal; maja on 2-korruseline.

Kes on korteriühistu juhatuses?

Äriregistri järgi on juhatuse liikmed Valeri Tuopi (juhatus alates 15.03.2022).

Kuidas KÜ hinne arvutatakse?

KÜ hinne A–E põhineb avalikel andmetel ja võrdleb ühistut kõigi Eesti korteriühistutega. Maja seisukord (40%) arvestab maja vanust – uus maja renoveerimist ei vaja – ning energiamärgist ja majas tehtud töid, mida korterite müügikuulutused kirjeldavad (müüjate ja maaklerite kontrollimata väited) – mida rohkem töid (fassaad, katus, torustik, küte jne), seda parem; vanas majas loeb ka renoveerimiseks võetud laen investeeringuna. Laenu jõukohasus (30%) näitab, mitme aasta tulu jagu on ühistul pikaajalisi kohustisi – kuni kolm aastat on täiesti tavaline. Rahaline puhver (10%) on raha korteripinna ruutmeetri kohta kolme viimase aasta lõpu keskmisena: laenuta ühistul on suurem puhver parem, laenuga ühistul piisab mõõdukast puhvrist. Juhtimine (20%) näitab, kas viimase kolme aasta aruanded on esitatud ja õigel ajal, ning annab lisapunkte professionaalse halduri eest. Laen ei ole iseenesest halb: vanas majas tähendab see enamasti, et maja on korda tehtud. Hinne uueneb iga nädal.

Kust andmed pärinevad?

Rahandus: äriregistri avaandmed (majandusaasta aruannete põhinäitajad, 2019–2025). Maja: ehitisregister. Korterite pakkumised: Leiamaakler.ee andmed kinnisvaraportaalidest.