Korteriühistu · Orgita küla, Orgita keskus 30, Märjamaa vald

Orgita keskus 30a korteriühistu

Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 30, Orgita keskus 30a korteriühistu (registrikood 80395751) haldab 1980. aastal ehitatud 3-korruselist plokkmaja, kus on 12 korterit. 2025. aasta majandusaasta aruande järgi olid ühistu pikaajalised kohustised 353 621 € (521 € korteripinna ruutmeetri kohta) ja raha arvel 25 417 €. 2021. aastal kasvasid pikaajalised kohustised 0 eurolt 407 504 euroni — tavaliselt tähendab see renoveerimist.

Juhatus

  • APAllan Popsjuhatuse liige7 aastat 8 kuud
  • JKJaak Kukkjuhatuse liige4 aastat 2 kuud
  • ÜSÜllar Saidlajuhatuse liige8 aastat 8 kuud
D
KÜ hinne
D · nõrgem
Märjamaa vald: 53. koht 78 hinnatud korteriühistu seas.
Maja seisukordhea
vanus, energiamärgis ja tehtud tööd
Laenu jõukohasuskeskmine
laen ühistu aastatulu suhtes
Rahaline puhverkeskmine
raha laenu kõrval, 3 aasta keskmine
Juhtiminekeskmine
aruanded õigel ajal

Maja

Ehitusaasta
1980
Korruseid
3
Ehitusmaterjal
plokk
Kortereid
12
Lift
ei
Küte
kaugküte
Energiamärgis
  • A
  • B
  • CCkehtib kuni 19.04.2034
  • D
  • E
  • F
  • G
  • H

Ühistu majad (2)

Orgita keskus 3012 korterit, Orgita keskus 30a12 korterit

Pikaajalised kohustised
353 621 €
seisuga 31.12.2025
Kohustised m² kohta
521 €
sarnastel renoveerimislaenuga majadel 245 €
Raha arvel
25 417 €
37 €/m² · sarnastel 23 €/m²
Tulud m² kohta kuus
3,41 €
sarnastel majadel 0,56 €

Võrdlus sarnaste majadega: Märjamaa vald, ehitatud 1975–1985 (32 korteriühistut).

Rahandus aastate kaupa

Pikaajalised kohustised korteripinna m² kohta aasta lõpus
0 €/m²20190 €/m²2020601 €/m²uus laen2021583 €/m²2022566 €/m²2023548 €/m²2024521 €/m²2025
sarnased renoveerimislaenuga majad (mediaan)

Laenu põhiosa tagasimakse on hinnanguliselt 1,46 € korteripinna ruutmeetri kohta kuus ehk 50 m² korteri kohta umbes 73 € kuus (intressita). See on rohkem kui 95% laenu tagasi maksvatel korteriühistutel. Mediaan Eestis on 0,52 €. Praeguses tempos on laen tasutud umbes 2055. aastaks.

AastaPikaajalised kohustisedLühiajalised kohustisedRahaTuludTööjõukulud
2025353 621 €23 662 €25 417 €27 804 €—
2024372 031 €17 018 €21 490 €34 297 €—
2023383 698 €19 098 €22 425 €30 167 €—
2022395 365 €19 811 €23 838 €28 904 €—
2021407 504 €36 058 €45 601 €433 923 €—
20200 €26 411 €6507 €2364 €—
20190 €18 734 €131 €1570 €—

Võrreldes sarnaste majadega (Märjamaa vald, ehitatud 1975–1985; 32 ühistut) on pikaajalised kohustised korteripinna ruutmeetri kohta suuremad kui 94% neist. Laenuga majade mediaan on 136 €/m².

Korterid selles majas

Viimase 12 kuu jooksul pole selles majas ühtegi korterit müügis ega üüril olnud.

Mis on sinu korteri väärtus?

Hinnang Orgita keskus 30a maja korterile sarnaste kodude järgi — tasuta ja kohe.

Hinda oma korterit

Lähedal asuvad korteriühistud

HinneMajaPikaajalised kohustisedRahaAruanne
EOrgita keskus 24Orgita küla1979 · 12 korterit433 976 €23 408 €2025
EOrgita keskus 22Orgita küla1979 · 8 korterit0 €21 858 €2024
DOrgita keskus 32Orgita küla1984 · 30 korterit455 617 €32 670 €2025
COrgita keskus 20Orgita küla1966 · 7 korterit0 €10 060 €2025
BOrgita keskus 34Orgita küla30 korterit449 912 €15 850 €2025
–Orgita keskus 5Orgita küla1979 · 4 korterit0 €530 €2019
COrgita keskus 36Orgita küla1984 · 30 korterit582 730 €31 906 €2025
EOrgita keskus 38Orgita küla1984 · 29 korterit458 452 €42 577 €2025

Korduma kippuvad küsimused

Kas korteriühistul on laen?

2025. aasta aruande järgi on ühistul pikaajalisi kohustisi 353 621 €. Aruande põhinäitajad ei erista pangalaenu ja renoveerimistoetust — täpse laenujäägi annab korteriühistu tõend.

Kui palju on korteriühistul raha?

2025. aasta lõpus oli ühistu arvel 25 417 €.

Mis aastal maja ehitati?

Ehitisregistri järgi võeti maja kasutusele 1980. aastal; maja on 3-korruseline.

Kes on korteriühistu juhatuses?

Äriregistri järgi on juhatuse liikmed Allan Pops, Jaak Kukk, Üllar Saidla (juhatus alates 25.01.2018).

Kuidas KÜ hinne arvutatakse?

KÜ hinne A–E põhineb avalikel andmetel ja võrdleb ühistut kõigi Eesti korteriühistutega. Maja seisukord (40%) arvestab maja vanust – uus maja renoveerimist ei vaja – ning energiamärgist ja majas tehtud töid, mida korterite müügikuulutused kirjeldavad (müüjate ja maaklerite kontrollimata väited) – mida rohkem töid (fassaad, katus, torustik, küte jne), seda parem; vanas majas loeb ka renoveerimiseks võetud laen investeeringuna. Laenu jõukohasus (30%) näitab, mitme aasta tulu jagu on ühistul pikaajalisi kohustisi – kuni kolm aastat on täiesti tavaline. Rahaline puhver (10%) on raha korteripinna ruutmeetri kohta kolme viimase aasta lõpu keskmisena: laenuta ühistul on suurem puhver parem, laenuga ühistul piisab mõõdukast puhvrist. Juhtimine (20%) näitab, kas viimase kolme aasta aruanded on esitatud ja õigel ajal, ning annab lisapunkte professionaalse halduri eest. Laen ei ole iseenesest halb: vanas majas tähendab see enamasti, et maja on korda tehtud. Hinne uueneb iga nädal.

Kust andmed pärinevad?

Rahandus: äriregistri avaandmed (majandusaasta aruannete põhinäitajad, 2019–2025). Maja: ehitisregister. Korterite pakkumised: Leiamaakler.ee andmed kinnisvaraportaalidest.